Facebook Twitter

Labürindi lõpp

Salvador Espriu

XXV

Ja ma jõuan öö randa,
puhkama liival, mida tundis paat.
Tervitustuled süttivad
mägedes. Kõrgemal,
üksteise järel, tähed,
silmad, mis täna eemale viivad muistse hirmu.
Ja üksinduses kõnnin kauge lätte poole,
kirka unelma kõrgete aasade poole,
ja aeglaselt avaneb, võttes mu endasse,
suletud paik, kuhu jään ma igaveseks
koos oma rahuga.

Espriu, Salvador Labürindi lõpp [Final del laberint], 1977
Traduït per Jüri Talvet
Amb el suport de: